Kivilihvikunn > Tarmo Selde

Karvased suusad, kivilihv ja kiirmääre

Kuna tänavu on mõnus aga muutliku ilmaga talv, siis suusarõõme saab nautida küll iga soovija. Samas nagu kõigi alade puhul, siis lisaks sportlikule vormile ja suurele usinusele, mängib olulist rolli suusatamisel hea varustus ja selle hooldus. Suuskade hooldusest, määrimisest ja muutustest suusamaailmas teab palju rääkida Hawaii Expressi suusahooldusmeister Tarmo Selde, kes hooldemees olnud üle 20 aasta, millest just suuskade kivilihvimist teinud 15 aastat.

Ja mitte ainult! Juba keskkoolis suusatrenniga alustanud Selde kasutab praegu häid lumetingimusi ära ja käib ise neli-viis korda nädalas suusatamas tunni või kaks. Ligi 40 aastat suusatamisega tegelenud mehel on tavapärane suusaring 15-20 kilomeetrit. Aastal 1993 õnnestus Seldel Tartu maratonil kolmandale kohale suusatada. Lisaks Eesti sportlaste suuskade ette valmistamisele, on Selde pikaajalist koostööd teinud Soome murdmaasuusakoondise hooldetiimis ametis oleva Are Metsaga ja käinud Põhja-Soomes nii Eesti, Poola kui ka Soome suusatajate suuski hooldamas ning õnnestunud olla nädal Soome koondise lihvimismasina taga. Samuti olnud Worldloppeti maratoni sarja maratonidel hooldemees. Juba kümme aastat hooldanud maratonidel Tatjana Mannima suuski. Samuti on oma suusad Seldele lihvimisele toonud Kersti Kaljulaid, Andrus Veerpalu ja Kaarel Kasper Kõrge.

President Kersti Kaljulaid, Tatjana Mannima ja Tarmo Selde

Mida teha suuskadega enne esimest sõitu?

Kui poest ostetud uued suusad näpus, siis suuskade esmane hooldus sõltub sellest, mis hinnaklassi suusad on. Kallimatel suuskadel on üldiselt juba määre peal ja võib esimese sõidu ka ära teha. Pärast seda aga tasub ikka sõidumõnu huvides suuski ise määrida või viia meistrimehe kätte. Kui pole plaanis just võidu kihutama hakata, siis saab edukalt ka kiirmääret kasutada. Kõik oleneb aga sellest, kui tihti on plaanis suusatada ja vastavalt sellele tuleb suuski ka määrida ja hooldada. 100% toimivat rusikareeglit, kui tihti tuleb suuski määrida, pole ja ainuüksi läbitud kilomeetrite järgi ei saa öelda, millal tuleks suusad hooldusesse viia. Palju sõltub näiteks lume karedusest, sest kare lumi kulutab suusamääret kiiremini. Kui aga on värske pehme lumi, siis saab pikalt sõita mitu tundi. Mõnikord aga võib juba tunnise sõiduringi järel olla vaja suuski hooldada. Täpsemat nõu osatakse kindlasti anda ka töökojas. Kuigi kiirmääret on lihtne kasutada, sest ei pea olema tööpinda, siis ikkagi on vajalik aeg-ajalt suusad hooldada korralikult töökojas parafiiniga.

Mis on toimunud määrete maailmas?

Seadused on karmimaks läinud ja enam fluori sisaldavaid määrdeid ei tohi sedasi toota, fluor peab olema loodussõbralikum ja puhastatud. Praegu on lubatud kasutada vanasid fluorimäärdeid, mis veel  alles on. Kuna aga tippvõistlustel ei saa ühtlaselt ja võrdselt kontrollida  fluorimäärde sisaldust, siis keelustamise plaan on lükkunud edasi. Üha rohkem tehakse puhtamaid määrdeid, kuid täpne tulevik määrete osas polegi selge, nii on tõusnud suusa ja suusa lihvimise osakaal. 

Mis on kivilihv ja miks seda vaja?

Kivilihv on n-ö käiakiviga lihvimismasin, mille eesmärk on teha suusapõhjale struktuur, et parandada libisemist. Teemantterad lõikavad mustri kivile ja pärast seda kivi omakorda suusale. Mustri keskmine sügavus on võrdne juuksekarva läbimõõduga. Mida jämedam on suusapõhjale kantud joon, seda paremini sobib see vesisemale ilmale. Igale ilmastiku olule on olemas oma struktuur ja variante seda suusapõhjale kanda on 20-30 erinevat, Eesti lumeoludele on praktikas kasutusel 4-5 tüüpi lihvimist, mis Eesti tingimustesse sobivad. Samuti on veidi erinev lihv klassika ja uisu suusa vahel. Võistlejad ei sõidagi lihvimata suusaga. Sportlastel on kümme või rohkem paari suuski, mis erinevalt lihvitud, et saaks valida sobiva vastavalt oludele. Harrastajatel on aga heal juhul kaks paari või isegi kui mõnel kolm-neli. Kui suusk just pole väga ära kriimustatud, siis piisab harrastaja suusale lihvimisest üks kord hooaja jooksul, kas siis talve alguses või keset talve. Ajapikku tekkinud kumerused saab lihvimisega siledamaks teha. Tehasest tulnud uut suuska võib lihvida oma soovi järgi  Eesti oludele, sest tehase lihv ei pruugi sobida meie kliimasse. Juba Euroopas ja Põhjamaades on lumi erinev, Aasias on lumi üldsegi kuivem. Samas lihvimismasin üksi ei tee tööd, vajalik on ka kogemus. Vanad meistrid rääkisid, et vähemalt viis aastat on vaja kogemust, et hakata mõistma erinevate struktuuride peensusi. 

Kuidas suuski lihvida ja määrida võistluseks?

Võistluse jaoks võiks suusad universaalse lihviga teha mitu nädalat enne, et saaks ka suusad sisse sõita. Samas, kui suusad on kriimustatud või pole inimene üldse rahul oma suuskadega, siis käiakse ka nädal enne võistlust lihvimas. Määre tuleb suuskadele kanda aga viimasel hetkel. Näiteks eelmine aasta Tartu Maratonil muutus ilm öösel enne võistlust. Nädala alguses määritud suusad ei saanud õigesti ja kõige õigem saigi eelmine õhtu või võistluspäeva hommikul tehtud määrimised. Kui ilm muutub, siis kõige raskem on täppi saada pidamise määrdega, veidi vale libisemismääre nii tunda ei anna. Eriti raske on täpne saada siis, kui õhutemperatuur on nulli ringis, sest on suur vahe, kas on üks kraad sooja või üks kraad külma. -5 ja -15 külmakraadi pole nii erinev, aga nulli lähedal vesi, kas jäätub või on märg. Suusahooldus ei ole 1+1 matemaatika ja lõpptulemust ei saa saja protsentiga garanteerida. Mõned protsendid  jäävad ikkagi ettearvamatuks, ega muidu tippsuusatamises näe altminekuid määrimistegaga. Kes ja kui palju peab tööd tegema suusatamise sõltub 70-75% suusast. 10-15% lihvimisest ja 5-10% määrimisest. Hea suusa leidmine on väga oluline. Ikka võib juhtuda, et suusk on küll hästi lihvitud, aga määre pole hea ja vastupidi.

Kui palju suuski lihvida saab?

Lihvida saab plastikpõhja teatud paksuseni. Palju oleneb ka sellest, kuidas on suuska hoitud ja kus on sõidetud. Kui on suure kivi otsa sõidetud, siis ei pruugi lihvimisega täielikult kord saada, aga saab küll paremaks.

Mis on käsistruktuur ja kuidas see töötab?

Käsistruktruuriga saab suusa põhjale pressida mustri, mis sarnaselt kivilihvile võib vähendada hõõrde takistust suusa all, et lume kristallide ja suusa põhja vahel oleks takistus väiksem. Käsistruktuurid on pressitavad ja need kaovad suusa alt järgmise parafiini panekuga väiksemaks ja saab varsti valida teistsuguse ilma oma. Struktuuritööriist on lisavõimalus ja abivahend ka harrastajatele.

Mis on muutused suusamaailmas?

Kolm-neli aastat tagasi hakati turustama kiirmäärded, mida on arendatud kestma kauem. Neid on lihtne alla kanda ja kannatavad suusatada juba tund või rohkemgi. Suuskade arendamisega on vaeva nähtud, et  paraneks libisemine. Kui varem ainult kallid suusad libisesid hästi, siis nüüd ka odavamad ja keskmise hinnaga suusad libisevad päris hästi. Iga aastaga üha rohkem kasutatakse karvapõhjaga suuski ehk klassikasuusad, mis ei vaja pidamismääret.

Mis on olnud suusahooldes kordaminekud ja apsakad?

Kordaminekuid on hästi palju aga kindlasti üks on olnud eelmise aasta Tartu maraton, mil Tatjana Mannimale ette valmisatud suusad tõid talle kolmanda Tartu Maratoni võidu. Hea paari suuski sai alla ka Kersti Kaljulaid. Samas oli Tartu Maraton ka apsakas, sest võistluspäeva hommikul hooldatud suusad said hästi töötavad. Võistlusnädala alguses määritud suuskadega suusatajad jäid rajal hätta. Suusahooldus on väga ilmas kinni, eriti kui ilm muutub varem, kui ilmateade lubab või hiljem. Võistluspäeva hommikul saab kõige täpsema, aga sedasi ei saa suuski hooldada massidele.

Tarmo ja Soome tippsuusataja Krista Pärmäkoski

Kuidas suusad suveks seisma jätta?

Hooaja lõpus tuleb suusad puhastada kindlasti vanast pidamismäärdest, sest eelmise aasta määre muidu kivistub suusa all. Kaitsmaks suuski tolmu, kriimustuste ja õhust leiduvate kemikaalide eest, tuleb suusad konserveerida parafiini alla. Võimalusel ja vajadusel võib ka suusad lihvida uueks talveks, et taaskord lume saabudes ja võistluskalendrisse vaadates ei tuleks paanika viimasel hetkel.

Tarmo 1987 Tartu Maratonil stardieelse määrimisega toimetamas

--------

Kivilihvitud suusad
Terevisioon | 02.02

Suusahooldaja Tarmo Selde näitab läheneva olümpia valguses, kuidas ja miks suuski kivilihvitakse. Ta selgitab, millist mustrit ja miks erineva ilmastiku ning raja jaoks tehakse.

https://etv.err.ee/1608487826/kivilihvitud-suusad