Maastikuratas vs gravel?!

Maastikuratas vs gravel – kumb neist on päriselt sulle?

Janar Madison Hawaii Lõunakeskuse lõpuboss:
Seesama igapäevane küsimus, mida mulle ikka ja jälle esitatakse:
“Kuule Janar, gravelist räägitakse nii palju. Kas võtta maastikuratas või gravel?”
Nii et võtan siinkohal aja maha ja räägin ära nii nagu on. Ilma filtrita. Ilma turundusvahuta.

Maastikuratas – kui sulle meeldib, et raputab ja kui metsa all juurikaid nähes tõmbab silmad särama, kui sa ei pelga muda, kände ja hommikusöögiks võtaksid singlilõike, kus pedaalid käivad napilt vastu kive ja oksad suudlevad su sääri, siis on maastikuratas just sinu DNA.

− mõnusad suure mustriga rehvid
− esiamort või pigem isegi topeltamort (fully), et su selg pärast kolmandat hüpet veel elumärke näitaks,
− geomeetria, mis annab tunde, et hüppa palju tahad, ratas on alati kontrolli all.

Sirge lenks, käed laiali nagu Supermanil. See töötab metsas, aga pikemal kruusateel või asfaldil… no ütleme nii, sind hakkab painama, et miks su randmetel mingi passiiv-agressiivne vimm tekib. Ja kui juba natukene sellele mõtled, siis vähemalt pead graveli perekonda soetamise ideega flirtima ;)

MTB plussid:

− Suurepärane metsaradadele, juurikatele, südasuvistele saepurustele suusaradadele
− Ideaalne kontroll keerulisel maastikul
− Amordid = selg ja kogu keha tänab

Miinused:
− Kiirus ja kruus ei ole maastikuratta leivanumber
− Üks ja ainus käteasend
− Tehnilisem, nõuab rohkem hooldust (amordid ei hoolda end ise, kahjuks)

GRAVEL ehk kruusaratas ei küsi kunagi, milline teekate teda ees ootab, kõik sööb ära, mis taldrikule tõstetakse.
Asfalt, kruus või kitsad metsarajad, ta on alati valmis.
Näeb välja nagu maanteeratas, aga ei hakka kohe vinguma, kui kruusa ja kive näeb.

Kätele lausa kolm sõiduasendit
− Hoiad lenksust pealt – chill kruus või kohvipausi ootuses
− Käigu-hoobade juurest – parim kontroll ja pidurid ka kohe käeulatuses
− Alt kinni (droppidest) – kui vastutuul või allamäge silmad kissi paned
Randmed ja õlad tänavad, eriti peale kolmandat tundi sadulas istumist. Usu mind.

Plussid:
− Kiire kruusal, vaba asfaldil, ei karda metsaradu
− Kolm erinevat sõiduasendit
− Lihtsam hooldada kui MTB
− Ideaalne pikkadeks seiklusteks või rattamatkadeks

Miinused:
− Kui rada muutub tehniliseks võib veits perutada või natuke solvuda
− Amorte pole – keha saab suhteliselt otsese “tagasiside”, vaata eelmist punkti solvumise osas
− Hüpata ikka natuke keeruline, “hakkame panema”-stiilis metsaseiklusteks kohe üldse ei sobi

Kokkuvõttes – gravel või mtb, valik on sinu!

Kui sulle meeldib metsas ragistada, singlitel kihutada, poris ukerdada, tahad ennast Bosch Eesti maastikurattasarjas, Škoda kolmapäevakutel või Husqvarna Eesti olümpiakrossikihutamistel proovile panna – vali MTB! Naudid tehnilisi radu, adrekat jagub pikemaks ajaks.

Aga kui sa tahad sõita kõikjal, kuhuiganes sa lenksu ka ei pööraks, olla kiire kruusal, minna rattamatkale, sõita pikemaid distantse, osaled Estonian Cupi Valga või Elva trassil või siis Tartu Rattamaratoni uuel pikal distantsil, rääkimata Red Bull Tour of Vikingist – on gravel sinu ratas.

Kui tuled poodi ja ütled ikka, et segaduses – siis vasta lihtsalt küsimusele:
“Kus sa sõidad ja mida sa otsid – põnevust või vabadust?”