TRIATLONIRATAS – kas mul on seda päriselt vaja?

TRIATLONIRATAS – kas mul on seda päriselt vaja?

Sõna saab Euroopa- ja maailmameister*, triatleet aastast 1996, füsioterapeut PRIIT AILT

Mees, kes Hawaii pundis alates 2008 ning alati truu olnud SCOTT ratastele :)
Passion for Adventure (Tripassion) eestvedaja aastast 2016
Kolme poja isa, viimased 1,5 aastat hobikoomik Priit Ailt Comedy 

Triatloni rattavahetusalas võib esmapilgul tunduda, et ilma spetsiaalse triatlonirattata pole mõtet starti minnagi. Tegelikult saab triatloni väga edukalt sõita ka tavalise maanteerattaga – olgu distantsiks sprint, olümpiadistants, poolpikk või isegi täispikk IRONMAN.

TRIATLONIRATTAD
MAANTEERATTAD
TRIATLONI/TT LENKSUD

Miks siis triatloniratas üldse olemas on ja kui palju see tegelikult kiirem on?

Maanteeratas vs triatloniratas – suurim erinevus on ikkagi sõitjas endas ;) 
Triatloniratast vaadates jäävad esimesena silma aerodünaamiline raam, kõrged jooksud ja omapärane lenks. Kõige olulisem erinevus pole aga tegelikult raam, vaid asend, mille sportlane/harrastaja ratta seljas võtab.
Õhutakistusest moodustab väga suure osa sõitja ise. Seetõttu on kiire ratta puhul kõige tähtsam vähendada sõitja „suurust“ vastutuules. Maanteerattal istub sõitja rohkem taga ja kõrgemal. See asend sobib hästi mäkketõusuks, kurvidesse, grupis sõitmiseks ja sagedasteks kiirendusteks. Triatlonirattal on sadul väntade suhtes rohkem ees ning ülakeha viiakse pisut madalamale. Küünarnukid toetuvad aerolenksu patjadele ja käed on ees suhteliselt kitsalt koos. Nii väheneb märgatavalt sõitja frontaalpind ja koos sellega ka õhutakistus. Triatlonirataste sadulatoru nurk on tavaliselt umbes 75–80 kraadi, maanteeratastel pigem 72–74 kraadi. Ettepoole nihutatud asend võimaldab ülakeha madalamale viia ilma puusanurka liigselt sulgemata.

Miks on aerodünaamika triatlonis nii tähtis?

Maanteevõistlusel saab suure osa ajast teiste taga tuulevarjus lebotada :). Klassikalises pika distantsi triatlonis on tuules sõitmine keelatud.
See tähendab, et kümneid või isegi sadu kilomeetreid tuleb ise õhku „läbi lõigata“. Mida suurem kiirus, seda olulisemaks õhutakistus muutub. Seetõttu annab sama aerodünaamiline muudatus 40 km/h juures palju rohkem kui 25 km/h juures. Just seepärast suureneb triatloniratta eelis koos distantsi pikkusega.

Kas tavalise maanteerattaga võib triatloni sõita?

Absoluutselt. Esimeseks sprindi- või olümpiadistantsi triatloniks pole spetsiaalset ratast tingimata vaja. Kui sul on korralik maantekas, tasub esmalt kasutada seda. Ka 90 km IRONMAN 70.3 ja isegi 180 km täispika IRONMANi rattadistantsi võib edukalt maanteerattal läbida. Veelgi enam, väga mägisel ja tehnilisel rajal võib maanteeratas olla isegi mõistlikum valik. See on üldjuhul kergem, juhitavam ning laskumistel ja järskudes kurvides kindlasti mugavam. Mida laugem, kiirem ja sirgem rada, seda rohkem kaldub eelis triatloniratta poole.

Kõige suurem upgrade: aerolenks

Kui tahad maanteeratta triatlonis oluliselt kiiremaks muuta, ei pea esimese asjana ostma uusi süsinikjookse. Kõige suurema hüppe annab clip-on aerolenks. See kinnitatakse olemasoleva maanteelenksu külge ning võimaldab toetada käsivarred patjadele ja viia käed kitsalt ette. Selle suurim eelis pole aerolenksu enda voolujoonelisus. Eelis tuleb sellest, et sõitja keha muutub aerodünaamilisemaks. Uuringutes on näidatud, et juba sõiduasendi muutmisega võib sama kiiruse hoidmiseks vajalik võimsus märgatavalt väheneda. Seetõttu peetakse clip-on aerolenksu üheks parima hinna ja saadava kiiruse suhtega uuenduseks.

Ainult aerolenksust siiski alati ei piisa

Siin tehakse üks levinumaid vigu. Maanteerattale pannakse aerolenks külge, sõitja sirutab ennast ette ja loodetakse, et nüüd ongi triatloniratas valmis. Probleem on selles, et maanteeratta geomeetria on loodud teistsuguse kehaasendi jaoks. Liiga kaugele ette sirutades võib puusanurk minna liiga kinni, sadulas hakkab ebamugav ja aerolenksul püsimine muutub raskeks.

Seetõttu tasub koos aerolenksuga vaadata üle:
Sadula asend. Seda võib olla vaja nihutada ettepoole.
Sadul. Pikalt ette kallutatud vaagnaga sõites võib spetsiaalne lühema või lõhestatud ninaga triatlonisadul olla oluliselt mugavam.

Aerolenksu kõrgus ja pikkus. Kõige madalam asend pole automaatselt kõige kiirem. Kiire on asend, milles suudad püsida.
Bike fit. Kui eesmärk on poolpikk või täispikk triatlon, võib professionaalne triatloni bike fit anda rohkem kui mõni kallis süsinikdetail.

Kui palju triatloniratas päriselt kiirem on?

Siin pole ühte universaalset numbrit. Vahe sõltub sõitja suurusest, asendist, kiirusest, tuulest, rajast, jooksudest, kiivrist ja sellest, kui kaua sõitja suudab aeroasendis püsida. Üks asi on aga üsna kindel, et suurim osa erinevusest tuleb sõiduasendist, mitte triatloniratta raamist.

See tähendab, et:
maanteeratas + hea aeroasend annab väga suure hüppe;
maanteeratas + hea aeroasend > täisvereline triatloniratas annab järgmise, väiksema, kuid pika distantsi peale endiselt olulise võidu.
Labori testides võib hästi seadistatud maanteeratas koos clip-on aerolenksuga jõuda aerodünaamiliselt üllatavalt lähedale triatlonirattale. Spetsiaalne triatloniratas võimaldab aga aeroasendi ehitada tervikuna sõitja ümber, et seda possat siis tundide kaupa efektiivselt hoida.

Millised uuendused annavad kõige rohkem?

Kui alustad tavalisest maanteerattast, tasub raha kulutada umbes sellises järjekorras:

1. Aeroasend ja bike fit
Kõige tähtsam on sõitja asend.

2. Clip-on aerolenks
Kõige suurem üksik muutus tavalise maanteeratta triatloniks kohandamisel.

3. Sobiv sadul ja sadula asend
Võimaldab aeroasendis päriselt kaua püsida.

4. Aerodünaamiline kiiver
Suhteliselt lihtne viis õhutakistust vähendada, kuid kiivri efektiivsus sõltub tugevalt sõitja asendist.

5. Kõrge profiiliga aerojooksud
Eriti kasulikud kiirel ja laugel rajal.

6. Kiired rehvid ja õiged rehvirõhud
Väike veeretakistus on sisuliselt tasuta kiirus ning mõjutab kõiki rattureid sõltumata ratta tüübist.

7. Aerodünaamiline riietus
Hästi istuv triatlonikombe võib olla palju mõistlikum investeering kui mõni väga kallis rattadetail.

Alles pärast seda muutub eriti oluliseks küsimus, kui aerodünaamiline on raam ise.

Millal tasub triatloniratas osta?

Kui teed ühe või kaks lühemat triatloni aastas ja kasutad ratast ülejäänud aja grupisõitudeks, treeninguteks ja niisama sõitmiseks, on maanteeratas tõenäoliselt parem universaalne valik. Kui aga eesmärk on hakata regulaarselt sõitma poolikut või täispikki triatlonidistantse ja naabrimehelenaisele pähe panemiseks iga minut loeb, muutub spetsiaalne triatloniratas järjest mõistlikumaks. Triatloniratas pole lihtsalt „aerodünaamilisem maanteeratas“. See on terviklik süsteem, mille geomeetria, lenks, sadula asend ja muud detailid on ehitatud ühe eesmärgi ümber: sõita üksi võimalikult kiiresti, kulutades selleks võimalikult vähe energiat – ning pärast rattalt maha tulemist veel joosta.

Kõige olulisem - Esimest triatloni ei pea alustama triatloniratta ostmisest. Alusta rattast, mis sul juba olemas on. Kui ala hakkab meeldima, lisa aerolenks ja lase asend õigesti paika panna. Sealt edasi hakkavad juba sekundid ja minutid maksma – siis saab triatlonirattast väga põnev mänguasi.

TRIATLONIRATTAD
MAANTEERATTAD
TRIATLONI/TT LENKSUD